HPV-boahkkufálaldat bártniide - diehtu váhnemiidda/ovddasteddjiide

Dál lea viimmat mearriduvvon ahte maiddai bártnit, nu go nieiddat, galget oažžut HPV-boahkkufálaldaga mánáidboahkkunprográmma bokte 7. klássas. Fálaldat gusto skuvlajagi 2018/2019 rájes.

Duogáš HPV-boahkkufálaldat bártniide

Boahkku humant papillomavirus (HPV) vuostá bođii mánáidboahkkunprográmmas nieiddaide skuvlajagi 2009/2010.

Vásáhusdieđut vuohččan dan birra ahte HPV sáhttá dagahit borasdávdda nissoniidda goaŧŧočoddagii ja olgguldas vuolledábiide bohte 1990-logus. Dan rájes lea čájehuvvon ahte HPV sáhttá maiddai dagahit eará lágan borasdávdahámiid sihke nissoniidda ja dievdduide. HPV-infekšuvdna sáhttá dagahit borasdávdda njálbmái, čoddagii/njillui ja bahtaráigái sihke nissoniidda ja dievdduide, ja maiddai borasdávdda dievdduid vuolledáhpái.

Gávdnošupmi borasdávddas njálmmis ja čoddagis/njielus dievdduid gaskkal lea lassánan, ja dat boahtá dievdduide njeallje geardde dávjjibut go nissoniidda. HPV-boahkku fállojuvvo dál sihke nieiddaide ja bártniide ja dat addá seamma vejolašvuođa individuála suodjalusa HPV-relaterejuvvon borasdávddaid vuostá.

Odne leat 71 riika gos ávžžuhit dahje fállet HPV-boahku nieiddaide, ja 11 riika gos fállet HPV-boahku bártniide.

Cervarix HPV-boahku birra

Cervarix HPV-boahkku geavahuvvo mánáidboahkkunprográmmas, ja boahtá fállojuvvot sihke nieiddaide ja bártniide 7.klássas 2018 čavčča rájes. Boahkku sisttisdoallá antigena HPV-sorttaid 16 ja 18. Cervarix geavaheapmi boahkkunprográmmas eará riikkain leat čájehan hui buori suodjalusa (89%) HPV-infekšuvnnaid vuostá mat leat boahtán HPV-sorttain 16 ja 18. Suodjalus lea guhkitáigásaš. Bártniid ektui leat HPV-sorttat 16 ja 18 mat sáhttet dagahit ahte borasdávda álgá ovdánit. 

Nieiddaide ja bártniide agiin 9-14 jagiin leat guokte dosa HPV-boahkku nohka vuoi šaddet ollásiidboahkuhuvvon. Boahkkuiddosa galgá addot unnimusat guhtta mánu intervállain vuoi sihkkaraste suodjalan effeavtta. Álbmodearvvašvuođainstituhtta ávžžuha ahte nieiddat ja bártnit 7.klássas ožžot boahkkufálaldaga seamma áiggis – ovtta dosa čakčat ja ovtta dosa giđđat. Bártniid ektui lea boahkku Cervarix guorahallon klinihkalaš dutkamiin. Ii leat čájehuvvon ahte bártnit ožžot eará liigeváikkuhusaid go daid maid nieiddat sáhttet oažžut.

Liigeváikkuhusat

Dábáleamos liigeváikkuhusat leat reakšuvnnat nu go giehta bávččas, ruoksat ja bohtaneapmi dálkkasnálu maŋis, ja systemáhtalaš reakšuvnnat nu go oaivebávččas, čoavjebávččas ja váibmogákkahat. Muhtimat sáhttet maid oažžut febera. Duođalaš allergiija reakšuvnnat sáhttet maid leat, muhto dat leat hárvvibut. Eai leat čájehuvvon ahte duođalaš dahje kronalaš buozanvuođat leat ovdánan go HPV boahkku leat váldan – ii klinihkalaš dutkamiin mat leat dahkkon boahku geahččalemiiguin dahje stuora álbmotdutkamiin mat leat dahkkon maŋŋel go boahkkun lea bidjon prográmmii.

Bia
Dearvvašvuođadivššar (sáddes áinnas sms)
Telefovdna 474 66 850
Inga
Dearvvašvuođadivššar (sáddes áinnas smsa)
Telefovdna 922 58 096