- Don guhkut
- Gorut rievdada hámi (erenoamážit spirralat govdot).
- Čiččit stuorrugohtet.
- Don álggát eambbo bivastuvvat ja dus šaddá eará hádja.
- Vuovttat sáhttet šaddet eambbo vuoddját.
- Liiki sáhttá šaddat eambbo vuoddjái, ja sáhtát oažžut čivhlliid/nákkiid.
- Don álggát oažžut guolggaid gieđa vuollai, julggiide ja vuolledábiid birra.
- Dus šaddagoahtá golggus.
- Dus álget mánnodávddat.
Geahčes dán gihppaga: Mii dáhpáhuvvo - 11-13 jagi (PDF, 3 MB)
Muhtomat dáin rievdadusain eai oro gullát menddo suohttasin. Muhto ii leat nu vearrái go orro, ja buot rievdadusat leat áibbas lunddolaččat.
Sáhttá lea buorre humadit doaktáriin/dearvvašvuođadivššáriin jus don it leat ollen pubertehtii go leat 14 jagi, dahje jus don go leat 16 jagi it ge leat ožžon mánnodávddaid vaikko leat oažžugoahtán čiččiid ja guolggaid vuolledábiid birra.
Goruda rievdan:
Dasa lassin ahte guhkut, de dávjá govdot spirralat, ja bahta stuorru. Nu guhká go borat dearvvašlaš biepmu ja lihkadat veahá, de ii gal dárbbaš heađástuvvat dan birra ahte losut. (Rávis nissonolbmuin lea eambbot buoidi gorudis go nuorra nieiddain).
Čiččit:
Du čiččit rivdet dađistaga – don it soaitte mearkkašit ahte dat sturrot. Ale heađástuva das juos nubbe čižži lea stuorát go nubbi. Go čiččit leat gárvvisin rievdan, de leat sullii ovtta stuoru, vaikko ii oktage leat áibbas symmetralaš. (Oaččo eadnát veahkkin go galggat oastit iežat vuosttaš bh/čižžedoalana).
Bivastuvvan ja hádja:
Bivastanrávssát, erenoamážit dat mat leat gieđavuole, šaddagohtet aktiivan. Dat ožžot du bivastuvvat, juoga mii sáhttá váikkuhit ahte haksogoađát.
Nákkit ja vuoddjás vuovttat:
Gosii buohkat ožžot nákkiid ámadadjui go leat pubertehtas.
Liiki šaddá eambbo vuoddjái (erenoamáš rávssat liikis šaddet eanet aktiivan ja ráhkadišgohtet eambbo ovtta sierranas oljjus man gohčodit dálga).
Vuovttat sáhttet maiddai šaddat vuoddjábut, nu ahte ferte dávjjit bassat.
Guolggat:
Guolggat ihtigohtet vuolledábiid birra. Dus šaddet maid guolggat gieđavuollái ja julggiide.
Golggus:
- Veaháš čielga dahje vilgeslágan njuoskkas golgagoahtá cinnás.
- Don mearkkašat dan go sáhtát oaidnit smávva vilges (kreammalágan) dielkkuid sisbuvssain.
- Buot nissonolbmuin lea golggus.
- Golggus doaibmá dan láhkái ahte hehtte cinná goikat, ja sudje infekšuvnnaid vuosttá.
- Eanas nissonolbmuin lea eambbo golggus gasku ovtta birrajođu – dábálaččat moadde vahkku maŋŋil mánnodávddaid. De lea dán áigge go monni luovvana.
- Golggus mii hakso, lea suohkat, fiskat dahje seavdnjadeabbo, dahje sakŋida/spiide: sáhttá leat infekšuvnna mearka. Huma iežat etniin dan birra, ja jus lea infekšuvnna mearka, ferte mannat doaktára lusa ja oažžut dálkkodeami. Das ii dárbbaš ballat. Infekšuvnnat vuolledábiin lea hui dábálaš ja dan sáhttá álkit dálkkodit.
Mánnodávddat:
Stuorámus rievdadus mii dáhpáhuvvá duinna pubertehtas lea várra ahte oažžut mánnodávddaid.
- Sátni ”menstruasjon” boahtá latiinna sánis mii mearkkaša ”mánnu”.
- Lunddolaš oassin buot nissonolbmuid eallimis
- Mearkan dasa ahte du gorut lea dearvvaš ja doaibmá nu movt galgá.
- Vuosttaš mánnodávda sáhttá goitge boahtit dego hirpmástupmin.
- Boahtá njuoskkas olggos cinnás mii sisttisdoallá vara.
- Dáhpáhuvvá eanas nissonolbmuide juohke mánu.
- Eanas nieiddat ožžot iežaset vuosttaš mánnodávdda gaskal 10 – 16 jagi.
- Mánnodávddat álget go du gorut lea gearggus.
- Mánnodávddat bistet moadde beaivvi – dábálaččat gaskal 3 ja 7 beaivvi.
- Álggus eai leat mánnodávddat nu dássedat. Maŋŋel vuosttaš mánnodávddaid sáhttet mannat 2-3 mánu ovdal go nubbi boahtá. Sáhttá váldit vissis áiggi ovdal go gorut boahtá fásta birrajohtui (syklusii) – 2 jagi dahje eambbo.
- Nissonolbmos leat gaskamearálaččat sullii 500 mánnodávdda iežas eallimis. Dat bisánit go lea birrasiid 50 jagi.
- Sáhttá lohkat ná: don oažžut mánnodávddaid vuosttaš geardde sullii 2 jagi maŋŋil go čiččit leat stuorrugoahtán, dakka maŋŋá go guolggat ihtigohtet vuolledábiid birra, dahje maŋŋil go leat álgán golggusa mearkkašit.
- Muhtun nieiddat eai dovdda balljo maidege unohisvuođaid go leat mánnodávddat. Earát sáhttet oažžut dan máid gohčodit mánnodávdabákčasat (bákčasat dahje geasáhagat vuolledábiin, čielgebákčasat dahje bákčasat juolgemáddaga siskkobealde).
- Geasáhagat mánnodávddaid oktavuođas lea dan dihte go goaŧŧu geassása čoahkkái go vuojeha olggos vuohččecuozza.
- Don massát gaskamearálaččat sullii 80 – 85 ml njuoskasa ovtta mánnodávddas, muhto lea dušše sullii 35 ml mii lea varra. Du gorudis lea goitge badjel 2500 ml varra.
- Mánnodávddaid njuoskas sáhttá haksot go boahta áimmu ovdii ja guoskka baktearaide mat mis leat liikis.
- Sáhtát vuojadit vaikko dus leat mánnodávddat.
Manne mis leat mánnodávddat:
- Nissonolbmo mánnodávda-birrajođaldat bistá vuosttaš beaivvis ovtta mánnodávddas dan vuosttaš beaivái nuppi mánnodávddas.
- Mánnodávda-birrajođaldat dáhpáhuvvá nissonolbmo sahkidanvuogádagas.
- Nieiddain ja nissonolbmuin leat guokte monnerávssá mat leat mandela stuoru. Goappaš monnerávssát sisttisdoallaba duháhiid mielde moniid. Go ollet pubertehtii, addá hormona østrogen dieđu ovtta monneráksii luvvet ovtta moni juohke mánu. Monnerávssát luvvejit moni vuorrolaga. Dát gohčoduvvo monneluovvaneapmi ja dáhpáhuvvá sullii guokte vahkku ovdal mánnodávddaid.
- Monit johtet monnejođas čađa goŧŧui. Goaŧŧu lea čorpmá stuoru. Jus dievddu sieman olle moni lusa, sáhttá sahkkánit ja šaddat ohkin. Dat mearkkaša ahte leat áhpeheapme.
- Juohke háve go monni luovvana monnerávssás, ráhkkana gorut šaddat áhpeheapmen. Vaikko monni ii deaivvat siepmaniin, gorut goitge ráhkkana váldit vuosttá ogi.
- Guokte hormona (kemihkalaš sáttágottit) mat gohčoduvvojit progesteron ja østrogen ovttasbarget nu ahte goaŧŧovuohččecuozza rievdá nu ahte šaddá dipmá ja svámpalágan gođusin mas leat ollu varrasuonat.
- Jus monni ii sahkkán, lea vuohččecuozza dárbbašmeahttun, ja eanas oassi das vuojehuvvo olggos gorudis. Dat manná olggos cinnáráigge dego ruksesivnnát njuoskkas, mii sisttisdoallá vara. Dát dat leat mánnodávddat.
- Mánnodávda birrajođaldat álgá ođđasit.
Binnát, tampoŋŋat, sisbuvssasuojit:
- Gávdnojit iešguhtetlágan buktagat máid sáhtát atnit go leat mánnodávddaid vai njamma mánnodávddanjuoskasa, ja mánnodávddaid gaskka njammat golggosa.
- Binnát: atná olggobeal goruda, ja biddjo sisbuvssaid sisa. Dain lea olggoš mii darvána nu ahte bissu sajis sisbuvssaid siste. Binnát gávdnojit iešguđetlágan hámiin ja sturrodagain danin go buot nieiddat leat iešguhtetláganat. Gávdnojit assas binnát, asehis binnát, dábálaš ja erenoamaš guhkes binnát, ja binnát main leat soajit ja dakkárat main eai leat soajit. Dán áigge leat asehis binnát seammá buorit go assas binnát.
- Beivviid ja áiggiid go vardá erenoamaš ollu, lea buoremus válljet binná mas leat soajit. (Dáid sojiid máhccu sisbuvssaid rávdda birra ja boallá binná sajis seammás go sudje sisbuvssaravdda).
- Támpoŋŋat: adnojit siskkobealde ja biddjojit cinná sisa.
- Sisbuvssasuojit: leat ráhkaduvvon asehis ávdnasis mii njammá bures, ja sudje oasáža du sisbuvssain. Dat dollet du ráinnasin ja čorgadin juohke beaivvi. Dákkár suojit gávdnojit máŋgga sturrodagas, small rajes large radjái. Gávdnojit maiddai suojit mat leat hábmejuvvon stringsisbuvssaid váras, ja čáhppes suojit mat heivejit čáhppes vuoládusbiktasiidda. Sisbuvssasuojit eai leat jurddašuvvon adnot mánnodávddaid oktavuođas, go dan njammannákca ii leat doarvái buorre.
- Don ieš mearridat anát go binnáid vai tampoŋŋaid. Muhtun nieiddat hálidit binnáid, eará tampoŋŋaid, ja muhtomat liikojit molsut gaskal binnáid ja tampoŋŋaid.
- Don soaittát dárbbašti liige suoji ihkku, go soaittát oađđit hejot, itge sáhte molsut binná nu dávjá go dagat beaivet. Gávdnojit sierra idjábinnát mat addet erenaomaš suoji ihkku.
- Ráva: coggal moadde binná ja ovttaid ráinnas sisbuvssaid veskui go mánnodávddat lahkonit. Dan láhkái birget, maiddai go mánnodávddat bohtet veahá árabut go leat vurdojuvvon.
- Vuosttaš binnát vuvdojuvvoje loahpas 1890-loguid. Vuosttažettiin ledje jurddašuvvon dánsáriidda ja neavttáriidda. Daid beivviid rájes leat nissonolbmot birra máilmmi atnán binnáid.
- Man dávjá don molssut binná lea čadnon dasa man ollu varddát ja makkár binná anát. Don fertet dávjá molsut binná nu ahte dovddat iežat ráinnasin ja čorgadin. Don sáhtát vardit čađa jus anát seammá binná beare guhká.
- Muitte: basa gieđaid sihke ovdal ja maŋŋil go leat molson binná.
- Go hivssehasttat, muitte álo sihkkut ovddabealis maŋosguvlui. Dan láhkái it njoamut baktearaid bahtaráiggis cinnái ja gužžaráigái, ja dagahit infekšuvnna. Ale ana sáibbu dahje riššunšele mas lea hui garra hádja – dat sáhttet ruvssodahttit rašes liiki cinná birra ja dagahit ahte álkkit oaččut infekšuvnnaid.