Dábáleamos boahkut mis gal leat dábálaččat siste. Fhi ádjána sullii 2 vahku dan rájes go ožžot diŋgojumi dassážii go sáddejit boahkuid, dan dihte fertet buori áiggis ovdal mátki jurddašit dán. Muhtin boahkuide dárbbaša máŋga dosa ja galgá maiddai mannat muhtin vahku / dahje mánu gaskal boahkuhemiid.

Váldit oktavuođa buori áiggis

Dearvvašvuođastašuvdna fállá mátkeboahkuheami ovdal go vuolgá olgoriikii, rávvagat dávdaeastadeaddji doaibmabijuid dáfus go lea mátkkis ja deavdda mánnáboahkuide. (daidda geat háliidit boahkuhuvvot Guovdageainnus). Muhtin boahkuid ferte ođasmahttit iešguhtet áigegaskkain ovdal mátkki nu ahte addá doarvái buori suddjema. Dan dihte lea dehálaš ahte válddát oktavuođa buori áiggis ovdal mátkki.

Mii sáhttit fállat daid boahkuid mat lea mánnáboahkuhanprográmmas. Mii sáhttit fállat mátkeboahkuid ja influeansaboahkuid.

Iežat boahkuhanstatusa gávnnat siiddus www.helsenorge.no/selvbetjening. Go galggat beassat logget sisa Mine vaksiner báikái dárbbašat elektrovnnalaš ID ceahkki 4, mii lea alimus sihkarvuođaceahkki. Guste boahkuid mat leat addojuvvon maŋŋel 01.01.2003 ja leat registrerejuvvon SYSVAK vuogádahkii.

Boahkut eará dávddaid vuosttá

Jus galgá boahkuhuvvot eará dávddaid vuosttá (ovdamearkka dihte HPV) ferte geavaheaddji ordnet boahku ieš iežas fástadoaktára bokte ja váldit dan mielde dearvvašvuođastašuvdnii. Dearvvašvuođastašuvdna váldá mávssu dan ovddas. Ođasmahttojuvvon háttiid gávdná dáppe.

Loga eambbo Norgga mánnáboahkuhanprográmma birra ja mátkeboahkuid birra dáppe.