Nuoraid dearvvašvuođastašuvdna lea rabas

Nuoraid dearvvašvuođastašuvdna lea rabas, juohke disdaga, doavttir lea maid deaivamis de, eanet dieđut.

Mátkeboahkuheapmi Guovdageainnus

Guovdageainnu suohkanis bidjá dearvvašvuođastašuvdna dahje doavttirstašuvdna mátkeboahkuid. Don fertet diŋgot áiggi iežat fástadoaktára lusa gos don ja du doavttir geahčadeahppi du mátkeplána ja ovttasráđiid gávnnaheahppi olggos makkár boahkut  ávžžuhuvvojit biddjot mátki ektui gosa don leat vuolgimen.  

  1. Don diŋgot diimmu fástadoaktára lusa vai oaččut reseapta daidda boahkuide maid dárbbahat. Don/dii fertebehtet buori áiggis daid ordnet ovdal mátki. Muhtin boahkuid ektui dárbbahuvvojit máŋga dosa ovdalgo suodjaleapmi olahuvvo, ja dávjá leat máŋga vahkku / mánu gaskkal boahkuhemiid. 
  2. Maŋŋel go boahkku lea boahtán, diŋgot don áiggi boahku bidjamii (doavttirstašuvnnas/dearvvašvuođastašuvnnas). 
  3. Don diŋgot áiggi mátkeboahku bidjamii doavttirstašuvnna resepšuvnnas dahje dearvvašvuođadivššára luhtte dearvvašvuođastašuvnnas.
  4. Fuomáš ahte eanaš boahkut fertejit vurkkoduvvot 2 - 8 grádas (galmmihanskábes). Váldde danne boahkuid olggos (galmmihanskábes) juste ovdalaš go galggat vuolgit buohccedivššára lusa doavtterstašuvnnas/dearvvašvuođadivššára lusa boahkuid bidjat.

 

  • Dieđut mátkki birra: 
    • Gosa leat vuolgimen (riika/gávpot)?
    • Gosa galggat seaivut gaskkal mátkkiid ja man guhkká galggat doppe leat?
    • Mátkki guhkkodat, gos galggat orrut?
    • Makkár doaimmaid áiggut bargat (báikegoddi, juŋgel, bákteráiggit, oktavuohta elliiguin jna.) ?
    • Buozalmasvuođat – geavahat go dálkasiid?
    • Goas leat váldán boahkuid maŋemus?

Dieđuid ektui makkár mátkeboahkut sáhttet leat áigeguovdilat du mátki ektui, geahča dáppe.

Váldde oktavuođa buori áiggis

Dearvvašvuođastašuvdna sáhttá bidjat mátkeboahkuid ovdal go vuolggát olgoriikii, addit rávvagiid dávddaid eastadeaddji doaibmabijuid ektui mátki oktavuođas ja bidjat ođasmahttindosaid mánáidboahkuhanprográmma ektui (sidjiide geat háliidit boahkuhuvvot Guovdageainnus). Muhtin boahkuid ferte geardduhit iešguđet áiggiid ovdal mátkki vai oažžu buori suodjaleami. Dan dihte lea dehálaš ahte válddát oktavuođa buori áiggis ovdal mátki.

Mii sáhttit fállat boahkuid mat leat mánáid boahkuhanprográmmas. Mii sáhttit fállat influeansaboahku ja koronaboahku.