Nuoraid dearvvašvuođastašuvdna lea rabas ja mii bovdet njuoratmánnádeaivvadeapmai!

Nuoraid dearvvašvuođastašuvdna lea fas rabas nu mot dábálaččat, juohke disdaga, doavttir lea maid deaivamis de, eanet dieđut.
Mii bovdet maid njuoratmánnádeaivvadeapmai dás ovddasguvlui, dás oainnát goas ja go ja mii.

Varraiskkosat

Vuosttaš áhpehisvuođaiskkadeamis váldo dehálaš varraiskkos. Geahča bearrái ahte oaččut bohtosa dás.

Go leat vuosttaš áhpehisvuođaiskkadeamis, de váldit dehálaš varraiskkosiid dus: varrašlája ja rhesus, varraproseantta/hemoglobiinna. Geahča bearrái ahte oaččut báhpira dáin bohtosiin, dat galget álo leat dearvvašvuođakoartta mielde ja váldot mielde dohko gosa galggat riegádahttit. Vuosttašgeardderiegádeaddji badjel 25 jagi dahje áhpehis nissonat geain lea riska oažžut áhpehusvuođadiabetesa, ožžot fálaldaga váldit sohkkárnoađuhaniskosa vahkus 24.

Hb = hemoglobiina váldo ođđasit vahkus 28.

Jus leat rhesus negatiiva, de oaččut fálaldaga váldit varraiskosa iskkat rhesus ogis vahkku 24. Jus ohki lea rhesus positiiva de oaččut rhesogamma-vaksiinna fálaldaga vahkku 28. Leage buorre ja čuovo mielde ahte dát dahkko!

Buot áhpehis nissonat ožžot maiddai fálaldaga váldit hepatitt-B, HIV ja syfilis iskosiid. Jus nissonolmmoš lea riskajoavkkus oažžut hepatitt-B njoammuma áhpehisvuođas (ovdamearkkadihte jus váldá gárrenmirkuid dálkkasnáluin) rávvejuvvo váldit eanet iskosiid áhpehisvuođas (helsedir.no). Jus boađus čájeha ahte áhpehis nissonis lea dávda, de čujuhuvvo viidásit dikšui spesialistta lusa.