Nuoraid dearvvašvuođastašuvdna lea rabas, nu maid klamydia ieš iskkahan stašuvdna

Nuoraid dearvvašvuođa stašuvdna (disdagaid diibmu 14.30 – 16.30) ja “ieš iskkahan stašuvdna” (PDF, 157 kB) (klamydia) dearvvašvuođaguovddážis ja joatkkaskuvllas rahppasit fas vahkku 34 rájes. Fálaldagat čuovvot skuvlarukto. 

Varraiskkosat

Vuosttaš áhpehisvuođaiskkadeamis váldo dehálaš varraiskkos. Geahča bearrái ahte oaččut bohtosa dás.

Go leat vuosttaš áhpehisvuođaiskkadeamis, de váldit dehálaš varraiskkosiid dus: varrašlája ja rhesus, varraproseantta/hemoglobiinna. Geahča bearrái ahte oaččut báhpira dáin bohtosiin, dat galget álo leat dearvvašvuođakoartta mielde ja váldot mielde dohko gosa galggat riegádahttit. Vuosttašgeardderiegádeaddji badjel 25 jagi dahje áhpehis nissonat geain lea riska oažžut áhpehusvuođadiabetesa, ožžot fálaldaga váldit sohkkárnoađuhaniskosa vahkus 24.

Hb = hemoglobiina váldo ođđasit vahkus 28.

Jus leat rhesus negatiiva, de oaččut fálaldaga váldit varraiskosa iskkat rhesus ogis vahkku 24. Jus ohki lea rhesus positiiva de oaččut rhesogamma-vaksiinna fálaldaga vahkku 28. Leage buorre ja čuovo mielde ahte dát dahkko!

Buot áhpehis nissonat ožžot maiddai fálaldaga váldit hepatitt-B, HIV ja syfilis iskosiid. Jus nissonolmmoš lea riskajoavkkus oažžut hepatitt-B njoammuma áhpehisvuođas (ovdamearkkadihte jus váldá gárrenmirkuid dálkkasnáluin) rávvejuvvo váldit eanet iskosiid áhpehisvuođas (helsedir.no). Jus boađus čájeha ahte áhpehis nissonis lea dávda, de čujuhuvvo viidásit dikšui spesialistta lusa.