Nuoraid dearvvašvuođastašuvdna lea rabas ja mii bovdet njuoratmánnádeaivvadeapmai!

Nuoraid dearvvašvuođastašuvdna lea fas rabas nu mot dábálaččat, juohke disdaga, doavttir lea maid deaivamis de, eanet dieđut.
Mii bovdet maid njuoratmánnádeaivvadeapmai dás ovddasguvlui, dás oainnát goas ja go ja mii.

Denne artikkelen er over 1 år gammel og kan innehold utdatert informasjon

Válljet riegádahttinbáikki

Árret áhpehisvuođas digáštallat riegádanbáikki válljema duinna gii leat gassat. Loahpalaš mearrádus dahkko go riegádahttin lahkona, ja go oaidnit movt áhpehisvuohta lea mannan.

Muhtomin vásihit ahte dálkki geažil eat olle Hammerfeasta buohccivissui. Dáhpáhuvvá maiddai ahte áhpehis nisu lea ollen nu guhkás riegádahttimis ahte ii leat dohkálaš vuolggahit nissonolbmo buohccivissui. Dalle lea vejolaš riegádahttit Álttá riegádahttinstobus. Buohkat geat ovdal leat lunddolaččat riegádahttán sáhttet oažžut fálaldaga riegádahttit Álttás. Dearvvaš vuosttašgeardderiegádeaddji sáhttet dihto medisiinnalaš selekšuvdnaeavttuid mielde riegádahttit Álttá riegádahttinstobus. Mii fuomášuhttit ahte friddja buohcciviessoválljen ii gusto riegádahttima oktavuođas.

Dat gii erenoamáš medisiinnalaš sivaid geažil ferte riegádahttit buohcciviesus, dan ektui lea dárbu plánet veahá eambbo, erenoamážit dálveáiggi.

Álttá riegádahttinstohpu

Álttá riegádahttinstohpu lea oassi Álttá dearvvašvuođaguovddážis. Doppe leat sullii 120 riegádahttima jagis. Jortamovra lea doppe diibmu 08.00-22.00. Áhčči/mieleadni/guoibmi dahje eará oapmahaš, sáhttá dábálaččat leat ossodagas eatni ja máná fárus nu ollu go háliidit, muhto fertejit máksit orruma ovddas vuosttaš jándora maŋŋil. Riegádahttit Guovdageainnu suohkanis fertejit váldit oktavuođa jortamovrrain dahje doavttervávttain Guovdageainnus árvvoštallat dili ja mearridit movt mátkkoštit ja vejolaččat gii galgá vuolgit mielde.

Hammerfeasta buohcciviessu

Riegádahttinossodagas Hammerfeasttas leat vuollelaš 400 riegádahttima jagis ja dohko mannet Guovdageainnu riegádahttit, jus ii leat ovdagihtii sohppojuvvon ahte riegádahttin sáhttá dáhpáhuvvat Álttá riegádahttinstobus. Go riegádahttin lea plánejuvvon Hammerfeasttas dáhpáhuvvat berrejit sii geat orrot Guovdageainnus vuolgit Hammerfestii termiidnadáhtona suláid vuordit riegádahttima.

Dán áiggi eai govčča olggosgoluid jus eai leat medisiinnalaš ákkat vuolgit ovdal riegádahttima. Jus riegádahttin álgá ovdal termiinna, de vulget Hammerfesti dahje Áltái buohccibiillain. Jortamovra dahje doavttir vuolgá mielde jus dilli ja boađus iskkadeamis cealká dan. Girdi Álttá girdihámmanis árvvoštallo ovttaskas dilis ja adno dušše jus lea medisiinnalaččat dárbbašlaš. Áhčči/mieleadni/guoibmi dahje eará oapmahaš beassá leat buohcciviesus riegádahttima oktavuođas ja vuosttaš jándora/barselhoteallas, oapmahašlanjas «søsterruovttus» nuvttá. Guhkit go dan ferte ieš máksit orruma ovddas.  

UNN Romssas

Riegádahttinossodagas Romssas, Davvi-Norgga Universitehtabuohcciviesus, leat sullii 1300 riegádahttima jagis. Go gassa nisu oažžu ávttaid beare árrat, ovdal vahku 32 dahje go leat eará medisiinnalaš ákkat, de dat sáddejuvvo UNN:i. Fárru lea dábálaččat buohccibiillain Álttá girdihápmanii ja ambulánsagirdiin Álttás Romsii. Girdináigi lea sullii 25 minuhta. Go lea dálki adno maiddai UNN jus lea álkit girdit Romsii go Hammerfestii.

UNN sáhttá maiddai válljejuvvot riegádahttinbáikin. Gassa nisu ferte de vuolgit Romsii lahka termiidnadáhtona vuordit riegádahttima. Golut eai gokčo. Jus riegádahttin lea juo álgán, ii guste dát riegádanbáikeválljen. Riegádahtti sáddejuvvo lagasbuohccivissui mii lea Hammerfeasta buohcciviessu, vejolašlaččat Álttá riegádahttinstohpu (geahča riegádahttinbáikki válljema).